Sügishooaeg – loodusarmastusest ja matkamisest

Loodus on hämmastav, eriti Eesti loodus. See hämmastab mind ikka ja jälle ja tekitab soovi sinna jälle minna. Matkamine ja looduses olemine on parim puhkus, mida ma tean. Sellist rahu ja vaikust ei saa kogeda mujal kui looduses. Looduses olles võin ja suudan unustada kõik mured ja olla hetkes. 

Looduses aja veetmine on minu suur kirg. Mõned pildid ja videod tuleb ka teha, et teile seda jagada ja endale mälestusi piltides ja videotes luua. Nimelt meelel on need mälestused kirjeldamatud.

Sügisesed rabad ja metsad, neid tuleks kogeda kõigil! Eestis matkarajad ja rabad pakuvad sügishooajal ülevamaid hetki matkamiseks ja miks mitte ka telkimiseks. Ilmad on juba mõnusalt jahedad ning sääsed enam ei kimbuta. Samas isegi, kui on sügis särab taevas päike kaunistamas sügisvärve.

Kui päevad lühenevad sügisel ja lehed langevad, see on tõeline värvikaart. Kas sina teadsid – soe suvi tekitab taimede ja lehtpuude lehtedesse suhkrut, tänu millele on sügisel värvid veelgi sügavamad.

Öeldavasti olla rabamaastik kõige kaunim sügisvärvides, ent silmarõõmu jätkub rohkesti igal aastaajal. Laukad, vaevakased, jõhvikaõied ja mis kõik veel…

Nädalavahetusel käisin väga erilisel matkal…

Simisalu – Matsimäe tähistatud loodusrada ja Seli raba mille pikkus on 7,5 kilomeetrit. Rada kulgeb mööda vana taluteed. Osalt on see kunagine soosild, täidetud hagudega. Seli järv on kinnikasvav laia õõtsikuga järv, millest väljuvatele soontele koprad tamme ehitavad. Järve äärest jätkub rada mööda hästi jälgitavat rabanõlva kõrgrabale ümber laugaste.

Elus esimest korda olin matkamas räätsadel, mis oli meeletult äge kogemus. See oli raske! Oli tunne nagu oleksin raske trenni teinud, kuid see oli seda väärt! Rabas on ka pikk laudrada ja vaatetorn, kui räätsadel matka ette ei soovi võtta.

Rabasse sattusin väga heal ajal, nimelt praegu on jumalast õige aeg jõhvikat korjata, mõni harv valge mari juhtub vaid sekka, peamiselt on need valmis ja täiesti tasuta vitamiin!

Rabas oli palju jõhvikaid aga võibolla meile veidi tundmatu mari „kukemari“ on tegelikult meie looduse tavaline asukad. Kukemari võib kasvada soodes, rabades, rabametsades, kaljude aladel kui niisketel liivakutel. Tegemist on 15-45 cm kõrguse kahekojalise igihalja kääbuspõõsaga, mille oksad on lamavad või tõusvad. Luuviljad ehk marjad on läikivmustad, kerajad ja sissepöördunud tipuga. Asetsevad nad eelmise aasta võrsete tipus. Kuigi kukemarjad ei paku teab mis maitseelamust, marjad on kuivavõitu ja üsnagi magedad-maitsetud, on nad rohke C-vitamiini ja mineraalainete sisaldusega.

Varem juba mainisin, et käisin „erilisel“ matkal, räägin teile kohe kuidas see oli eriline

Matkaseltskonnaga tahtsime eriti ägedat kogemust tunda ja otsustasime matka lõpuks kogeda midagi uut ja põnevat. Metsarestoran – see on toidu valmistamise ja serveerimise kunst vabas looduses.

See oli tõeline elamus, sest toit oli ehe, kvaliteetne, mis valmib elusal tulel. Pole plastnõusid ega kiletelke. Elus lõke, puunõus, lõkkepannid ja nõgise kohvikann.

Kõik toidud olid nii ürgselt serveeritud, tõeliselt maitsvad ja kvaliteetsed. Toitlustus oli kolme käiguline ja ühe inimese hind oli 55€. 

Väga äge idee, mida soovitan tõesti väiksema või suurema seltskonnaga organiseerida.

Loe lisaks metsarestoranist Metsarestoran- Maitsemaa Metsarestoran