Toitun tervislikult ja jälgin treeningkalendrit ja teen tarku valikuid enda heaolu silmas pidades. Magan öösiti 8 tundi, käin massööri juures ja teen nädalas ühe või kaks puhkepäeva. Ma annaksin endale isegi selle eest hindeks üheksa – kuigi tean, et alati rohkem venitada, pikendada kõnniringe ja süüa veel tervislikumalt, puhata veel rohkem.

Mida teie arvate, kas see ongi heaolu? Kas see on enese eest hoolitsemine ja enesearmastus? Mina arvan, et päris nii siiski ei ole. See on tõesti üks osa heaolu. Kuid minu jaoks heaolu seisneb enda väärtustamises ja austamises, kuid see ei peaks olema siiski mingi tulemustabel, mille määrab mõni eelnimetatud tegevus või valik. Heaolu on meie sees ja see on meie näost näha, kas see on seal või ei ole.

Heaolu määrab see, kuidas tunnen ennast enda sees. Väliselt saab asju ajada “õpiku” järgi. Sisemine heaolu erineb igasugusest välisest tegevusest. Milliseks te ennast ehitate – kindluseks või majaks, mis on ehitatud tikkudest?

Mina usun tugevalt sellesse, et sisemise heaolu hääl on see, mis peaks meid valikutes juhtima. Me ei pea tegema alati nii “nagu peaks”. Lõppkokkuvõttes ei tee väline heaolu kedagi õnnelikumaks ega heaolu paremaks – isegi kui väline tegevus tundub päris hea ja rahuldav tegevus. Kui keskenduda liigselt välisele heaolule, võime end ühel hetkel leida kohast, kus oleme õnnetud ja ei ole elanud täiel rinnal ja tõeliselt nautinud.

Kõik meie valikud ei ole alati tervislikud või tervist edendavad, vähemalt mitte otseselt – aga ei tasu unustada ka sisemist ennast, kes võib vajada vahest puhkust tüdrukutega või koogitükki pärastlõunase kohvi kõrvale. Toida oma sisemist heaolutunnet ja naudi ennast välise heaolu lisaks. See on tasakaal, millest võrsub ka õnn.

Väline heaolu on tähtis, kuid see ei tohiks tulla sisemise heaolu arvelt. Tean kui raske on kuulata mõlemalt poolt võrdselt, kuid võiksime selle peale tihemini mõelda. Vahel on diivanil lösutamine meie sisemise heaolu jaoks parim ning väline heaolu tänab meid samuti hiljem, kui oleme selle jaoks midagi teinud. Kui vaim tunneb end hästi, kajastub see meie valikutes ja tegudes, edendades heaolu terviklikult.

Keegi ei saa määratleda, milline on õige kogus või viis treenimiseks, söömiseks, magamiseks või nautimiseks.

Osa meist teevad regulaarselt trenni ilma oma sisemist heaolu kahjustamata. Samas teine aga jõuab trenni ainult mõned korrad nädalas, kuid tunneb siiski tasakaalu. Kolmas, keskendub ainult välisele heaolule ja toimetab sisemist heaolu kahjustades. Keegi sööb maiustusi kord nädalas, samas kui teised tunnevad, et on parem endale üldse mitte seda lubada. Ehk siis heaolu jaoks pole valemit ega absoluutset tõde. Kui tunneme end hästi, on kergem hoolitseda oma heaolu ja igapäevaelu sujuvuse eest.

Mida ma vajan? Mis minu jaoks töötab? Kust ma saan jõudu? Mida ma juba tean? Mida peaksin rohkem teadma?

Hea on ära tunda, mida vajad, ja soovid, et oma eluga rahul olla. Olen tähendanud, et ega see ei juhtugi iseenesest. Seda tuleb teha teadlikult, planeerida ja ellu viia asju, mis heaolu toetavad. Elu tundub ka siis rohkem ise enda oma ja väärtuslikum. Asjad ei juhtu lihtsalt, vaid me ise teeme need võimalikuks, õpime ja areneme. Kasulikuks kasutamiseks tasub oma tugevused ja oskusteave ära kasutada ühest olukorrast teise. Muutuste esilekutsumine nõuab enesetundmist.

Tõeline terviklik heaolu ei seisne jõudluses ja piirides, vaid selle täielikus elamises ja selle tasakaalustatud nautimises.

Rääkisime sõbrannaga pikalt mõned päevad tagasi, kuidas meie toitumisharjumused on aastatega muutunud. Midagi pole juhtunud juhuslikult ega üleöö. Muutused on meiega kaasa elanud ja viimistletud selliseks, nagu me arvame, et need peaks olema. Valikud tunduvad palju kergemad nii, sest need tulevad iseenesest. Valin ja otsustan ise oma tervise ja igapäevaste valikute üle.

Tema armastab tervislikku toitu mitmel põhjusel, samas mina olen muutunud täielikuks tervisefanaatikuks. Sellest saame nii energiat kui ka mitmesugust head enesetunnet ja tervist. Sööme ka ebatervislikke asju, aga kui 80-90% meie valikutest on tervist edendavad, ei saa miski seda loodud tasakaalu kõigutada – sest endale vahelduse lubamine on tasakaalu oluline osa.

Keha ja vaim tunnevad end hästi, kui saan teha valikuid selle järgi, mida ma tõeliselt tahan. Isegi kui selle 10-20% sees on mõni jäätis, kukkel. Minu jaoks see töötab ja see ongi tasakaal. Mõni teine teeb teistmoodi ja see on täiesti okei, kui see on tema oma tasakaal.

Veel viis aastat tagasi olid mu toitumisharjumused hoopis teised. Siis tundsin, et söön juba tervislikult ja liigun piisavalt. Samas, kui ma nüüd siit seda aega veidi targemana vaatan, on kontrast tänasega päris suur. Nooremana kindlasti toitusin tervislikult ja tegin trenni suures osas välistel põhjustel ega saanud aru toitumise üldisest tähtsusest. See oli seotud kõik sooritamisega. Olen selle aja jooksul toitumise ja treenimise kohta palju õppinud, kuid sellel muutusel on ka muid põhjuseid. Maailm muutub ja nii ka meie. Vanus toob tarkust, aga ka teistsugusel tasemel hoolimist ja väärtustamist enda ja oma tervise suhtes. Kõik see mõjutab otseselt seda, kui palju me elust rõõmu tunneme ja kui hästi me end tunneme. Lõpuks juhid oma valikuid ainult sina ja seepärast on kõigi teekond erinev. Keegi teine ​​ei vastuta kunagi sinu valikute ega sinu heaolu eest.

Tänaseks on see minule nii automaatne ja elementaarne, vahet ei ole kus olen ja mida teen. Vahel on hea meenutada, kui kaua on selle tasakaalu ja hea enesetunde leidmine aega võtnud. Teeme valikuid kõiges meie elus, kuid kui teeme neid vajadusest, on elu tõesti sünge ja hall. Nii et ära mingil juhul pinguta üle, vaid anna endale aega, et leida iga hetke jaoks õige tasakaal. Pea meeles, et see muutub nagu muugi elu meie ümber pidevalt.

Olen veidi üle kümne aasta inimesi juhendanud parema tervise, enesetunde ja sooritusvõime suunas. Neist viimased viis on olen enamasti keskendunud elustiili muutustele nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Olen palju uurinud ja lugenud, mida saame selleks teha. Näiteks kuidas heaolu parandada süües, liikudes ja paremini taastudes ning samas oma igapäevaelu kontrolli all hoides.

Minu sees elab väike idealist, kes tahaks pidada loengut nii, et kõigil, kes kuulama tulid, oleks huvi oma elustiili eest hoolitseda. Kuidas saaksime aga õnnestuda, kui igaühel meist on erinev ajalugu ja erinevad huvid, igapäevaelu keerleb erinevate asjade ümber ning tulevikuplaanidesse mahub üht-teist? Olen aastate jooksul märganud, et kõigil on üks ühine joon, olenemata sellest, kas nad on parasjagu hädas igapäevaelus toimetulekuks väheste ressurssidega või on neil muid väljakutseid elus.

SEE ÜHENDAV TEGUR ON SEE, ET IGAÜKS MEIST TAHAKS ELADA RAHULDAVALT JA HEAD ELU.

Sellist, kus kokkulepitud kohustustega hästi toime tulla, peale tööpäeva jätkub energiat huvitegevuseks ning saaksime mõnusalt aega veeta sõprade ja lähedastega.

Kuid reaalsus on see, et paljud inimesed võivad ühel eluetapil leida ennast ellujäämisrežiimist, kus pidev tervise ja heaolu eest hoolt kandmine muutub täiesti sooritamiseks. Ressursid võivad olla piiratud ja enda heaolule tähelepanu pööramine jääb teisejärguliseks. Kuigi just see enda heaolu eest hoolt kandmine on see, mis kõige enam meie akut laeb.

Kuid võime hoida end heas vormis, jälgime treeningprogramme, toitumisjuhised ja taastume. Peaksime sama palju pöörama tähelepanu ka ööune kvaliteedi ja kvantiteedi mõõtmisele. Kuid mida edukamalt eemainituid kõik koos teed – tunned endas heaolu ja võimast tunnet.

Fakt on selles, et isegi parimaid treeningkaavad, uhked toitumis- ja treeningäpid ei aita, kui meil pole aega ega ressursse trenni teha ja neid juhiseid järgida. Teine fakt on see, et kui suunata oma fookus heaolus neile asjadele, mis terviku seisukohalt tegelikult olulised pole, on võimalik kulutada tohutult aega, raha, energiat ja ressursse ilma oma olukorda parandamata.

NII MILLESSE PEAKSIME ESMALT INVESTEERIMA?

Uni: Oluline on meeles pidada, et suur osa sinu tänase tööpäeva ressurssidest ja headest toimetulekuoskustest ehitati või loodi juba eile õhtul. Unepuuduses pea ei tööta ja väheneb nii võime pühenduda keerulistele asjadele kui ka võime taluda ebamugavustunnet. Tervislikku toitumist ja heaolu toetavat liikumist on ju oluliselt raskem saavutada kui ei ole hästi taatsunud. Nii et proovi õhtul magama minna 15 minuti jooksul pärast seda, kui tunne ednd väsinuna, ja proovi magada piisavalt kaua, et ärkaksite ilma äratuskellata värskena. Alguses võib see tunduda raske, kuid see on kindlasti seda pingutust väärt.

Elukeskkonna värskendamine: Asi, mida me sageli ei märka, on see, et keskkond, milles me elame, määrab suuresti meie väikesed igapäevased valikud. See, millist õhtusööki täna sööte, sõltub paljuski sellest, mida õhtul oma kõlmkapist leiate. Seega proovi heaolu toetava valiku tegemine võimalikult lihtsaks teha. Ostke juba täna poest kõik vajalik ja arvestage mitme päevaga, toidud, mis toetavad sinu heaolu. Hankige koju lemmikharjutusteks sobiv varustus iseseisvaks treeninguks või käige spordihoones trennis, kõndige väljas.

Rütm vormis: Heaolu ja igapäevane erksus tähendab palju asju kokku, kuid eelkõige on see rütmisport. Unerütmist, söögirütmist, treeningrütmist ja igapäevaelu rütmist me tegelikult ei räägi. Me ei peaks kartma koormust ja stressireaktsiooni, kuid sellega toime tulekuks vajame kõiki võimalike tegureid, et nendes olukordades hakkama saada. Reaalsed probleemid tekivad ainult siis, kui nende vastu võitlemiseks pole te piisavalt taastunud. Päeva jooksul 4-5 tasakaalustatud ja hea rütmiga toidukorda hoiab meid hobide juures erksana nii tööpäeval kui ka õhtul. Hästi üles ehitatud kalendrirütm aitab meil nautida vaba aega täiel rinnal ja laadida akusid ning vastavalt sellele võimaldab õigel ajal tõhusalt tööle keskenduda.

Las kõik muutub ja kasvab omasoodu. Võta vastu tervislik, tasakaalustatud kuid paindlik eluviis.